Kaisa Kukk
Mul on elus vednud, et sport ja liikumine on olnud elu osaks juba väiksest peale ja seda mitte niivõrd treeningutena, vaid liikumine oli loomulik osa päevast. Need võrratud vabadust ja liikumist täis suved vanavanemate juures – koeraga võisin terveks päevaks kaduda metsa, noorema õe ja vennaga sai kruusateel paljajalu tehtud võidujookse – poodiumiks oli piimapukk, mille kõrgeim aste oli enamasti minu päralt. Vanaema juurde sai sõidetud Jõgevalt kõige lühemat teed, mis oli üle Laiuse mäe ja pakkus päris head pingutust.
Ka elu vanemate kodus Jõgeval oli hommikust õhtuni täis liikumist – liiklust tänaval oli nii vähe, et saime naabruses elavate lastega vabalt ka sõiduteel rahvastepalli mängida ja kuna enamik mängukaaslastest olid poisid, siis tuli nendega võrdselt pingutada ja oma pulgaga Ereliukase jalgratas joonele panna.
Kooli ajal käisin mitmetes trennides alates aeroobikast, kuni võrkpallini välja. Hiljem tegelesin rohkem tantsimisega, jõudes välja koolitantsu võistlusteni, võrkpalli meeskonna Sylvester cheerleaderini ja Gunnar Loho lauljate taustatantsijani. Muidugi sai korduvalt käidud ka tantsupidudel rahvatantsus nii sega- kui ka neidude rühmaga. Ja kuigi treeningud võtsid kooli kõrvalt suure osa ajast, õnnestus gümnaasium lõpetada hõbemedaliga ja saada esimese tüdrukuna ka kooli aasta sportlase auhind. Sealt edasi polnud imekspandav, et sain sisse nii TÜ kehakultuuri kui ka Sisekaitseakadeemiasse ja valik langes kriminaalpolitsei eriala kasuks.
Politsei- ja Piirivalveametis töötan siiamaani, aga kriminaaluurija koha olen vahetanud osalise töökoormuse - kohtuistungitel turvamise ja PPA jooksugrupi eestvedamise vastu, et jääks rohkem aega tegeleda oma treeningutega. Eesmärgi nimel jooksutreeningutega alustasin hilja 27-aastaselt, olles saanud just emaks ja saan öelda, et täna 37-aastasena olen oma elu parimas vormis ning üks paremaid pikamaajooksjaid Eestis.
Viimased kaks hooaega olen treeninud jooksulegend Enn Selliku käe all. Siiski pole mulle tähtsad niivõrd karikad ja Eesti meistrivõistluste tiitlid, vaid teekond keskpärasest jooksjast treenimine Eesti tippu, õppida ennast tundma, piire nihutama, pingutama, eesmärke seadma ja neid saavutama ning tõestada, et miski pole võimatu – ka töö ja lapse kõrvalt on võimalik saavutada kõrgeid eesmärke. Loomulikult eeldab see teekond ka loobumisi, vigade tegemist, neist õppimist, meeletut tööd, aga positiivsed asjad kaaluvad kõik üle. Olen tänu jooksmisele saanud olla laagrites Portugalis, Keenias, Hispaanias, Šveitsis, võistelda veel rohkemates riikides, kohtunud üle maailma väga erinevate sportlastega. Olen saanud võimaluse esindada ka Eesti Politseid ja tulnud 2x Põhjamaade meistriks maratonis ja Euroopa meistrivõistlustel pronksile.
Kõige olulisem selle teekonna juures aga on, et olen oma tervise eest hoolt kandnud, olen saanud inspireerida paljusid inimesi ning treeneri ametis motiveerida, jagada oma kogemusi väga paljudele inimestele – suusatajatele, korvpalluritele, politseinikele, jooksuharrastajatele. See on minu missioon, kirg, mis paneb silma särama ja annab väga palju vastu, kui olen saanud anda panuse kellegi tervisesse ja paremasse elukvaliteeti.
Mul on suur au kuuluda Miiego Tiimi, sest esiteks olen seeläbi saanud osa nii paljude toredate inimeste sporditeekonnast, mis annab palju inspiratsiooni ning on imetlusväärne ja loomulikult on ka muusikal väga suur roll minu treeningutel – aidates keskenduda, energiat anda, lõõgastuda ja samamoodi nagu panen treeningutel rõhku kvaliteedile, on minu jaoks oluline ka muusika kvaliteet, mida Miiego kõrvaklapid ideaalselt minuni toovad. Mulle meeldib mõte, et meil kõigil on ainult üks tervis, üks elu ja see kõik on meie endi kätes, kuidas selle eest hoolitseme ja mis kvaliteedi sellele anname. Kogu meie elu on meie endi valikute küsimus!
Kaisa kasutab: Miiego BOOM Dust Blue
Instagram: www.instagram.com/kaisakukk
Facebook: www.facebook.com/Caysa7
